57-71
La-Lu
Lantanoidid
Vaata allpool
Interaktiivne perioodilisustabel 118 elemendiga – tähised, aatomnumbrid, metallid, poolmetallid, siirdemetallid, väärisgaasid, lantanoidid, aktinoidid.
Perioodilisustabel järjestab keemilised elemendid kasvava aatomnumbri järgi ning peegeldab elementide elektronkonfiguratsioonist tulenevaid perioodilisi seaduspärasusi. Tänapäevases kujutuses on lantanoidid ja aktinoidid esitatud põhitabeli all, et säilitada tabeli struktuurne selgus ja parem loetavus.
See interaktiivne perioodilisustabel võimaldab uurida kõiki 118 teadaolevat keemilist elementi erinevate kuvarežiimide, füüsikaliste ja keemiliste omaduste ning elementide klassifikatsioonide kaudu. Iga elemendi lahtris kuvatakse tähis, aatomnumber ja aatommass. Võrrelda saab näiteks elektronegatiivsust, aatomraadiust, tihedust, oksüdatsiooniastmeid ning aine agregaatolekut erinevatel temperatuuridel.
Aine olek
Kategooriad
Kuva
Vali kiirelt sobiv enamlevinud vaadete seast
Tabel aitab märgata perioodilisi suundumusi, mitte ainult elementide tähiseid loetleda. Võrdle elektronegatiivsust, aatomiraadiust, ionisatsioonienergiat, tihedust, sulamis- ja keemispunkti, valentselektrone, oksüdatsiooniastmeid ning avastamisaastat perioodide ja rühmade lõikes.
Elementide andmed on mõeldud õppe- ja teatmematerjaliks ning ühikud on lisatud võimaluse korral. Paljud aatomi- ja füüsikalised omadused sõltuvad isotoobist, temperatuurist, rõhust või kasutatud allikast. Teaduslikus või kirjastamisalases töös kontrolli konstandid üle esmastest allikatest, näiteks IUPAC-i, NIST-i või PubChemi andmetest.
Mis on keemiliste elementide perioodilisustabel?
Keemiliste elementide perioodilisustabel on süsteem, milles elemendid on järjestatud kasvava aatomnumbri järgi. Selline ülesehitus toob esile elektronkonfiguratsioonist tulenevad perioodilised seaduspärasused ning aitab võrrelda elementide keemilisi ja füüsikalisi omadusi.
Millel põhineb perioodilisustabeli ülesehitus?
Perioodilisustabeli ülesehitus põhineb aatomnumbril ehk prootonite arvul aatomituumas. Elementide paigutus rühmadesse ja perioodidesse peegeldab sarnast valentselektronide ehitust ning sellest tulenevaid keemilisi omadusi.
Kuidas aitab perioodilisustabel ennustada elementide omadusi?
Elemendi asukoht perioodilisustabelis aitab hinnata selle elektronkonfiguratsiooni, oksüdatsiooniastmeid, aatomraadiust, ionisatsioonienergiat ja muid omadusi. Perioodiliste trendide põhjal saab prognoosida ka vähem uuritud elementide keemilist käitumist.
Mitu elementi on tänapäevases perioodilisustabelis?
Rahvusvaheliselt tunnustatud perioodilisustabel sisaldab 118 kinnitatud keemilist elementi. Tabel algab vesinikuga, mille aatomnumber on 1, ja lõpeb oganessooniga, mille aatomnumber on 118.
Miks järjestatakse perioodilisustabeli elemendid aatomnumbri, mitte aatommassi järgi?
Aatomnumber määrab elemendi identiteedi, sest see näitab prootonite arvu aatomituumas. Elementide järjestamine aatomnumbri järgi kirjeldab perioodilisi omadusi täpsemalt kui ajalooliselt kasutatud aatommassil põhinevad süsteemid.
Miks on lantanoidid ja aktinoidid kujutatud põhitabeli all?
Lantanoidid ja aktinoidid kuuluvad perioodilisustabeli f-plokki. Need on esitatud põhitabeli all eraldi, et säilitada tabeli kompaktne kuju ja muuta elementide paigutus selgemini loetavaks.
Mis on keemilise elemendi tähis perioodilisustabelis?
Keemilise elemendi tähis ehk sümbol on ühe- kuni kolmetäheline lühend, mis tähistab elementi üheselt. Enamik elementide tähiseid pärineb ladinakeelsest nimest, näiteks raud on Fe (ferrum), kuld on Au (aurum) ja naatrium on Na (natrium). Sellest perioodilisustabelist leiad kõigi 118 elemendi tähised.
Millised on perioodilisustabeli peamised elementide rühmad?
Perioodilisustabeli peamised elementide rühmad on leelismetallid, leelismuldmetallid, siirdemetallid, siirdemetallijärgsed metallid, poolmetallid, mittemetallid, halogeenid ja väärisgaasid. Lisaks tuuakse lantanoidid ja aktinoidid tavaliselt välja põhitabeli all eraldi ridadena. Siirdemetallid moodustavad tabelis suurima rühma.